plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on paralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas
Isegi kui kahanemise protsess on arvesse võetud, esineb eriarvamusi parima tee leidmisel mahukahanemise kahjulike mõjude piiramiseks. Kui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest põhjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri või põrandaga külgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured tõmbepinged. Vead, mis põhjustavad intensiivsema kahanemispragunemise: · Liiga suur mahukahanemisvuukide vahekaugus, · Saetud kahanemisvuukide liiga väike sügavus, · Kahanemisvuukide liiga hiline saagimine, · Betoonpõrand külgnevatest konstruktsioonidest eraldamata, · Väljaulatuvate nurkade juures täiendavate vuukide või diagonaalse armatuuri puudumine, · Betoonisegude kasutamine, milles tsemendi kogus liiga madal või vee kogus liiga kõrge või muude koostiosade kasutamine, mis põhjustavad betoonisegu normaalsest suurema mahukahanemise,
jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude
plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1 m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus on väga erinev,ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele.
esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena ligikaudselt 45º nurga all plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus väga erinev, 16 ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt
1). [1] Foto 1. Teraskiud [3] 1.2.2. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates pragunemise vältimiseks. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. [1] Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuuri muutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12 mm pikkusega ning ~20 µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. [1]
tekkinud. Sel juhul tuleb järelhoolduseks kasutada nn. eeljärelhooldusainet. Kilega katmise eeliseks on võimalus kaitsta värsket pinda sademete eest. 6.5.Järelhooldusained Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Nn eeljärelhooldusaineid kasutades võib rasketes tingimustes alustada järelhooldust juba betooni tihendamise ja tasandamise ajal ja jätkata järelhooldusainetega kohe pinna hõõrumise järel. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse.
Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse; • tuvastatud sobivusega hooldeainete kasutamine. Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse. Parimad järelhooldusained haihtuvad 4-6 nädala jooksul ja enne seda võib need pinnalt ära harjata. Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka
annaabi.ee 
