Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 3. Mageveega seotud probleemid Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine: sademed ja veeaur, üleujutused, põuad, lume- ja jääkatte paksus, mereveetase, pinnase niiskus, veevarude
Euroopastaazikaim tegija Hispaania, kes antud valdkonnas on olnud ka üks teerajajatest, on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid. Mis puudutab veel USA võimalikke arenguid, siis on paljud teema kajastajad pidanud USA-d üheks järgmiseks kiire kasvuga piirkonnaks. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid Aastal 2006 prognoosis Global Waters Intelligence (GWI), et aastaks 2010 kasvab globaalne merevee magestamise turumaht 64,3 milj m3-ni päevas (aastal 2006 39,9 milj m3 päevas) ning 2015.aastaks 97,5 milj m3-ni. GWI hiljutine ülevaade näitab, et tegemist oli t selgelt konservatiivse prognoosiga ning tegelik kasvutempo on olnud märksa kiirem. Käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga ulatus GWI andmetel magestamistehaste globaalne koguvõimsus
annaabi.ee 
