Hawaii 8.Klass Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii Maui O'ahu Kauai Molokai Lanai Niihau Kahoolawe Hawaii saared moodustavad pika loode- kagusuunalise saarteaheliku. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala 16 600 km2. Kagupoolsemad saared on nooremad. Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 meetri kõrgune Mauna Kea. http://www.youtube.com/watch?v=fJ4WsRolZ4E http://www.youtube.com/watch?v=6cs2s4GoQCM
suuremat saart. HUVITAVAID FAKTE • Hawaii osariik on USA kõige noorem • Hawaii saartelt leiab neljas eri värvitoonis randa:musta,valge,punase ja rohelise liivaga rand. • Hawaiil on 2 ametlikku keelt:inglise ja hawaii keel. • Tsunamiohu korral hakkab tööle häiresignaal. • Hawaii saared tõusid merest 6miljonit aastat tagasi. • Hawaii lapsed usuvad,et jõuluvana tuleb nende juurde paadiga. LOODUS Hawaii saared moodustavad loode kagusuunalise saarteaheliku.Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16600 ruutkilomeetrit.Kagupoolsemad saared on nooremad.Hawaii saarestikus on viljakas muld ja soe kliima.Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207m kõrgune Mauna Kea.Hawaii 4 suuremat saart on: •Hawaii •Maui •O'ahu •Kauai HAWAII KOMBED • Kui Hawaiil minnakse külla,siis on kombeks võtta kaasa kas mingi magustoit või kingitus • Pulmades on kombeks voltida origamisi,see
Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka
Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka
Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti lavamaa vahel. Sageli on klindiastang terrassiline ja osaliselt mattunud. Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuulub Põhja-Eesti rannikumadaliku keskne kõige laiem osa, ulatudes kohati kuni paarikümne kilomeetrini. Rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood.