on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
42) Nimeta madalmaade iga provintsi keel, usuline kuuluvus, majanduslikud väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega, lõunaprovintsides Flandrias ja Brabandis oli üks Euroopa arenenumaid tööstuspiirkondi. Kaguprovintsides nagu Luksemburg tegeldi vabal tööjõul põhineva põllumajandusega. Reformatsioonidega jõudsid Madalmaadesse eelkõige radikaalsemad voolud nagu anabaptistid ja kalvinistid. Katoliku usk püsis aga edaspidigi olulisel kohal ka suurima reformatsiooni ulatuse ajal polnud isegi põhjaprovintsides üle poolte kalvinistid. 43) Millised olid jesuiitide ordu ülesanded? Jesuiidid tegelesid roomakatoliku usu
flaamid ning prantsuse keelt kõneleva vallooni elanikkonnaga romaani lõunaosaks. Ka Brüsseli õukonnas kõneldi prantsuse keelt. Provintsid eristusid üksteisest ka majanduslikult. Põhjaprovintsides Hollandis (tänapäeva Hollandi lääneosa), Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega. Lõunaprovintsid (Flandria, Brabant) olid Euroopa arenenumaid töönduspiirkondi. Kaguprovintsides (Luksemburg) domineeris vabale tööjõule tuginev põllumajandus. Rahvastiku tihedus Madalmaades oli suurim Euroopas üle 70 in/km2. Kõrge linnastumus kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem. Põhjapoolsetes Friisimaa ja Groningeni provintsides polnudki aadelkonda ja seetõttu puudusid aadlikud ka staatidest. Madalmaade
annaabi.ee 
