Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad. Etna (joonis 5)on Euroopa kõige kõrgem tegevvulkaan (3340 m). Ta asub Itaalias Sitsiilia saare idarannikul
Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest kagupoolsem Pataste soo (Arold 2008). 6 3.5. Kliima Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Kui vihmapilv tuleb lõunast või edelast, siis voore kirdejalamil
annaabi.ee 
