Indiaanalased Koostaja: Sander Siimann Tserokiid Tserokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas. Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest, kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi käes alates Hispaania vallutusretkest 1513.aastal.
jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele rikkalikuks toiduallikaks. Sealt püüti vaalu, hülgeid, tohutuid hiidlesti, turska ja tuura, igasuguseid merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Tallinn 9 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski.
jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele rikkalikuks toiduallikaks. Sealt püüti vaalu, hülgeid, tohutuid hiidlesti, turska ja tuura, igasuguseid merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Juuru 9 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski.