Riigis on mitmeid suuri linnu, kuid üldiselt pole inimesed meeletult linnadesse koondunud. Suurimad linnad on Melbourne (3,8 milj) ja Sydney (4,5 milj). Ülejäänud suuremates linnades jääb elanike arv miljoni piiresse ja see annab tõestust sellele, et inimesed elavad endiselt väiksemates külades ja linnades, mitte ei ole koondunud suurtesse asulatesse. Kaardilt on ära näha, et saar on asustatud väga ebaproportsionaalselt ning tihedamalt on asustatud ida- ja kagupiirkonnad, põhiliselt sobivamate klimaatiliste tingimuste tõttu. Seal asuvad vastavalt ka suuremad linnad ning pealinn. Ülejäänud saar on aga küllaltki lage ja sisemaa peaaegu, et tühi. Tööstus ja transport Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse
Gustav Adolfi Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid
annaabi.ee 
