idast läände on ligikaudu 40 kilomeetrit. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi Puskaru joonel. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku
Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed: Pangodi järv (ka Pangoti järv) asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel. Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv,
annaabi.ee 
