õhutaksid või riigi julgeolekut ohustaksid. Need kokkulepped parafeeritud, allkirjastati vaherahuleping 31. detsembril kell 19.45 ning see hakkas kehtima 3. jaanuaril. (EA VI: 45-46; Laamann 148-149) Ülejäänud kuu aega kulus majanduslike küsimuste arutamiseks, mille järel allkirjastasid Eesti ja Venemaa delegatsioonide juhid Tartu rahulepingu 2. veebruaril 1920. Eesti sai iseseisvaks riigiks koos seto-vene segarahvastikuga kagunurgaga. Ka Setumaa enese jaoks oli Eesti Vabariigi osaks saamine määrava tähtsusega sündmus. Eesti ja Vene-vaheline sõjategevus lõpetati ning Eestisse opteerus Vene aladelt ligi 40 000 inimest. (EA VI: 46) Kirjandus EA VI = Eestia ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005, Tartu. Laaman, E. 2007. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Neljas trükk. Mattisen, E. 1993 Eesti-Vene piir. Tallinn. Kokkuvõte 1919
alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi. Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks. ROOMA RAUAAEG 50-450 a pKr Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel. Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid. Matma hakati tarandkalmetesse. Hauda pandi ehteid ja söögi-joogimoona, relvi ja tööriistu ei pandud. Põletusmatus. Ehete variandid suurenesid. Eestis kanti põhiliselt ehteid, mis olid balti hõimude alal tehtud või nende eeskujul valmistatud. Esimest korda tulid Eestis kasutusele sõrmused ja sõled. KESKMINE RAUAAEG 450-800 a pKr Rooma riik laguneb Ida- ja Lääne-Roomaks. Rahvad hakkavad rändama.
annaabi.ee 
