Ärgem unustagem, et see, mis inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. LIHASLUUKONNA HAIGUSTEST TINGITUD LIIKUMISRASKUSED Artroos ehk osteoartroos Artroos on eake inimese kõige sagedam liigesehaigus. Artroos vaevab umbes 10-12 % maakera elanikkonnast. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast 40. Eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb olulisel- pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel
Lapsed on sünnipäraselt uudishimulikud ja usaldavad. Kuna vanemad hoolitsevad nende toidu ja riiete eest, võtavad nad endastmõistetavalt ka neile pakutavatat energiat. Paljud noored täiskavanud ja isegi keskealised inimesed tõrguvad otsustavalt abi vastu võtmast, kuulutades, et saavad ise hakkama ega vaja mingisugust abi. Hirm kaotada iseseisvust on sageli põhjuseks, miks paljud inimesed ei lähe enne arsti juurde, kui nende haigus on kagele arenenud. Nad keelduvad jäärapäiselt igasugusest abist, kuni nende tervislik seisund on läinud nii hulluks, et nad ise enam hakkama ei saa. Paraku ei lase vastumeelsus abi suhtes ka reikil kõige tõhusamalt toimida. Paljud eakad inimesed seevastu on õppinud, et nad ei jõua enam kõike ise teha ning jõudnud arusaamisele, et elu on tunduvalt lithsam, kui jätta uhkus sinnapaika ja abi vastu võtta. Mida
annaabi.ee 
