turgaudide vahipostide tunnimeestest, et läheneda kollase siidtelgiga kurgaanile. Pisut kaugemal stepis paiknesid laia musta rõngana tatari jurtad ja punakaspruunid telgid. See oli Tingis-khaani isiklik kurenn ehk jurtade ring rändlaagri pealiku jurtaga keskel. See oli peatuskohaks tuhandetele ihukaitseväelastele ratsanikele valgetel hobustel. Sellesse kaitse salka kuulusid vaid ainult kõige suursugustemate khaanide pojad; nendest valis kagaan välja kõige taibukamad ning ustavamad ja määras need salkade pealikuteks. Veelgi kaugemal laiusid teised kurennid; nad kulgesid üle tasandiku ja kadusid tiheda metsaga kaetud mägede varju. Stepis kurennide vahel karjatati kaamleid ning mitmekarvalisi hobusekarju. Huigates kihutasid ringi hobusepoisid jälgides loomi. 7 ESIMENE SÕJAKÄIK MONGOLI MALEVAGA
Kõigepealt õppis ta Koraani pähe, kuid luuletajana ei õnnestunud tal läbi lüüa. Ta olevat peaaegu nälga surnud ja läinud palvetama pühaku hauale. Pärast seda olevat tema huultelt hakanud pudenema ,,maailma kõige ilusamad värsid". Turgi kirjandus Esimesed turgi kirjamärgid on Orhoni ruunikirjad Orhoni jõe orus Põhja-Mongoolias. Tegemist oli nn helesiniste turkidega 6. sajandist eKr. Kahe valitseja raidkirjad nende mälestuseks: Kül Tegin (raidkiri aastast 732) ning Bilge Kagaan (735). Need avastati aastal 1889. Järgmiseks on tekste säilinud uiguuridelt (744840), kes võtsid vastu maniheismi. Neilt on säilinud nii maniheistlikke kui budistlikke tekste. Neil oli algul ruunikiri, seejärel uiguuri kirjaviis, milles pandi tekstid kirja. Järgmised turgi rahvad olid hasaarid, kes võtsid vastu judaismi. Neil oli oma riik aastail 630969. Neist on säilinud teated Bütsantsi ja Araabia allikates, samuti juutide allikates
annaabi.ee 
