türanniat. 11. Kes on see väärastunud inimloom, keda filmi algult näidatakse? Miks teda filmi algul näidatakse? Väärastunud (inim)loomad olid inimesed kelle peal tehti Lossis igasuguseid katseid, mille tulemusel nad hakkasid käituma ebainimlikult ja putukalikult, mis võib näiteks viidata ühele Kafka teosele nimega “Metamorfoos”. 12. Millised olid sinu jaoks filmi kõige mõjuvamad visuaalsed kujundid? (Missuguseid seoseid need tekitasid või kuidas annavad edasi kafkalikku maailmatunnetust?) Minu jaoks on filmi kõige mõjuvam visuaalne kujund mustvalges filmimine. Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga? Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda süsteemi, mis ta nii sügavale enda sisemusse tõmmanud oli, kuid pikk ja vaevaline otsing ei
nagu seda vahel ka tehtud on. Tüüpiliselt kafkalik, st ülalkirjeldatud tüüpülesehitust järgiv on ka Kafka kuulsaim novell «Metamorfoos». «Metamorfoos» on Kafka juttudes kõige järsema algusega ses mõttes, et siin ei tehta «reaalsusest» mingit numbrit. Novell algab nii: «Ühel hommikul rahututest unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oli oma voodis tohutu suureks putukaks muutunud.» Kafka jätkab sama vaoshoitud ja kaastundlikus stiilis kuigi loo tüüpiliselt kafkalikku ülesehitust teades on lugejale muidugi juba algusest peale selge, et Gregori saatus on otsustatud. Järgneb Gregori, kes seni on olnud oma perekonna poolt austatud ja hinnatud kui pere ainus toitja, lõputu alandumine jälgiks sitikaks, kellega keegi enam mingit tegemist ei taha teha. «Metamorfoosi» eristab teistest Kafka novellidest see, et see liigub unenäolisuse ja võõrandumise skaalal veel ühe sammu edasi unenäolisusest unenäkku, võõrandumisest absoluutselt