MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid (Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel) legendides kükloopide kätetööd..Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal
Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need olid lauanõud, relvad, ehted. Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr). Hilis-Hellasest alates (peale 1600/1550 eKr) kesksel kohal Mükeene linnus. Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg. Ehitati tugevaid kivilinnuseid
annaabi.ee 
