Vara-hellas ei tundnud veel pronksi. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani. Pottsepaketra ei tuntud. Nõudel geomeetriline ornament. Järk-järgult hakati valmistama amforalaadseid nõusid. Pärast 1600 eKr tihenesid Mandri-Kreeka ja Kreeta suhted. Pronksesemed (odaotsad, pistodad). Jätkuvalt silmaga lihvitud kivikirved. Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil. Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need olid lauanõud, relvad, ehted. Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes
Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume. Keskne õu asub pearuumi ees; Kreetas pearuum puudus. Kükloopide müürid - vägevatest kividest müür. Primitiivne võlvimine. Samasugune ülalt laienev sammas, aga puust ja tihti rikkaliku, peamiselt kobrutatud metallplekist kattega. Haudehitised: Lihtsaim tüüp kaevushaud: umbes 2 m sügavusel maa all; leidub Mükeene linnuse alal Sagedane kaljusse raiutud haud, mille juurde viib pikk käik. Kuppelhaud Kuulsaim maa-alune Atreuse varakambri nimeline: ehitatud üksteisest üle ulatuvatest kivikihtidest, läbilõikes ümartaru-sarnase võlvi kuju. Läbimõõt 14,2 x 13,6 m
annaabi.ee 
