· Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest.
keskpunkt on T pärast seda kui ta on juba surnud. 1930ndatel astub meie ette uue aja naine. 1927 "Tuulearmuke" 1930 "Invaliidid" 1931 "Lugu valgest varesest" 1935 "Viletsuse komöödia" 1936 "Tolm ja tuli" 1966 "Tähetund" 1971 "Eluhelbed" 1979 "Lendav linn" 1986 "Korallid Emajões" II järk on tähistatud esimesest luulekogust "Tolm ja tuli". 1930ndate aastate lüürik ja lüroeepik B. Alver. Üks lähtekoht on dekadentsilik esteetika, teine alus võiks olla kaevumine kõrgromantilisse kirjandusse ja eriti lüroeepilisse loomingusse. Alver on selles mõttes huvitav autor, et ta mingis mõttes debüteeriks mitu korda. "Lugu valgest varesest" ilmus 1931. aastal ja esimene Alveri poeem. Irooniline haritlusluule. See, et ta hakkab luulele üle minema üllatavalt pikkade lüroeepiliste tekstidega, ei ole üldse mitte juhuslik. Seda annab seletada taustade kaudu. 11. oktoober 2010 "Tolm ja tuli" võiks olla II järgu sissejuhatuseks
annaabi.ee 
