Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks... Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda. Parallelism teisendav kordus Nt. Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus. Refrään B. Tähenduslik kordus Pleonasm (kreeka k ülearusus) - samatähenduslik kordus Nt. Mis ilus, mis kaunis, mis kena
KAEV MÕTLES KAEV, ET ELU TAL 2 3 ON LIIGA VESINE: IGA PÄEV MA LÜRBIN VETT KEHV ON NINAESINE TEISED SÖÖVAD TORTI, KOMMI PÕSKE PISTAVAD HALVAAD MINA AGA IGA HOMMIK SADA LIITRIT VETT VAID SAAN KAEV TORISES JA PORISES NII KESET ÕUE SEAL EEMAL TEE PEAL PORI SEES TA JUTT JÄI KÕRVU SEAL RÖHH! MIS SA VINGUD ASJATA, ET EES SUL AINULT JOOK KUI HÄSTI VAATAD, KÕRVAL SUL ON SEISMAS KAEVUKOOK 20000912 ODAMEES ODAMEHEL ELU HEA – NAIST TA VÕTMA KÜLL EI PEA TEMA ELAB ODAGA – NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3
F2 F1 Jõumoment M1 = F1. l1 ja M2 = F2 . l2. Tasakaalu tingimuse kohaselt M1 M2 =0. Siit saame, et tasakaalu korral kehtib seos F1. l1 = F2 . l2 . Kang ei anna võitu töös, kuid võimaldab teha sama töö väiksema jõukuluga. Mehaanika kuldreegel: niimitu korda kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kangi põhimõttel töötavad lõiketangid, pähklitangid, käärid, kaevukook, sõrg jne. 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud Siin me vaatleme vedeliku rõhku avatud anumates. Sellepärast pole rõhu käsitlemisel vaja arvestada molekulide soojusliikumisega ega temperatuuri mõjudega. See põhjustab ainult vedeliku ruumala muutust, kuid see ei mõjuta rõhku nagu edaspidi näeme. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule mõjuvat jõudu: F p= ; S
annaabi.ee 
