8. Maa alla rajatakse kontserdisaalid, ujulad, kirikud, spordihallid ja jääväljakud. 9. Soojaveehoidlad rajatakse selleks, et suvel ära juhitud kuuma elektrijaama jahutusveed kasutada talvel elamute kütmiseks. 3. Eestis kasutatakse allmaaparklaid. Parklad asuvad erinevates linnades ning neid kasutatakse autode parkimiseks. 2 Töötlemine ja rikastamine 1. Rikastamine - see on kaevise väärtustamine. Rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa(aheraine). 2. Kaevise töötlemise protsessid: · Sõelumine · Purustamine · Pesemine · Ettevalmistatud kaevise rikastamine Purustamine toimub: · survejõu mõjul (+ hõõrdejõud) · tõmbejõu mõjul (+ hõõrdejõud) · löögijõu mõjul (v > 20 m/s) · tavaliselt astmeliselt Mäemassi (kaevist) purustatakse selleks, et seda saaks töödelda ja paremini. Sõelumine:
taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/p www.images.google.com
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed info saadud : http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html
terastoestikuga. Sel juhul tervikuid ei jää ja kogu kattev kivim, ka maapind vajub pärast kaevandamist kuni 1,5 m. Kombainkaevandamine on tootlikum, kuid nõuab rohkem kapitali ja ka maapinna muutused on silmnähtavad. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). 1998-1999. aastatel stabiliseerus põlevkivi aastatoodang 10-11 milj tonni tasemele. Sellest 7/8 tarbitakse elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas kulub ühe kilovatt-tunni energia tootmiseks ligikaudu 1,5 kg põlevkivi ja
Koristustööd Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 67 meetrit. Kambrite laius on 78 meetrit. Põlevkivi rikastamine Põlevkivikihi puurimisel ja lõhkamisel saadakse kaevis, milles on palju lubjakivi. Selleks, et põlevkivi kütteväärtust suurendada, tuleb lubjakivi põlevkivist eraldada. Seda nimetatakse põlevkivi rikastamiseks. Enne rikastamist sõelutakse kaevisest välja väikesed, kuni 25 mm suurused tükid peenkaevis rikastamist ei vaja ning seda kasutatakse peamiselt energeetilise kütusena.Lubjakivi tihedus on põlevkivi omast suurem ning seetõttu saab lubjakivi põlevkivist eraldada suurtes suspesioonivannides, kus raskemad ehk lubjakivitükid vajuvad põhja ning kergemad ehk põlevkivitükid jäävad pinnale. Põhja vajunud lubjakivitükid moodustavad nn rikastamisjäägi ning see veetakse kaevandusülejääkide lasusse
annaabi.ee 
