Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping: 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas: 1918 nov
Aleksander Tõnisson-kindral,ida rinne Julius Kuperjanov-tartu linna vabastamine Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping
Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid kaitsesid mehi suurtükimürskude kildude eest, kuid otsetabamusest need ei päästnud. Suurtükimürsud pöörasid maapinna pahupidi, hävitasid drenaazisüsteeme ja tegid rünnaku alustamise raskeks. Samas oli kaevikutest lihtne märgata, kui vaenlane paigutas rünnaku alustamiseks mehi ühest kohast teise. Kaevikud olid ehitatud väga kavalalt nimelt sikksakkidena, et takistada vaenlase suurtükiväel kogu kaevikuliini hävitamast. Kommunikatsiooniliinid (raadioside) ühendasid kaevikud suurteks süsteemideks. Kaevikuliinidele rajati niinimetatud umbtänavad, et ajada vaenlane eduka rünnaku puhul segadusse. Kaevikuliini ette ehitati eelpositsioone mineerijatele ja snaipritele. Vaenlase positsioonide alla püüti ehitada ka maa-aluseid tunneleid, et panna sinna lõhkeainet ja õhkida vaenlase positsioone. Kaevikuliinide vahel oli eikellegimaa, mida ületada oli raske, sest seal asusid okastraattõkked
annaabi.ee 
