Raisamatja Raisamatja ehk Necrophorus vespillo on väga kasulik putukas,sest ta on raipetoiduline putukas.Raisamatja nimi tulebki sellest,et ta matab oma leitud korjused maa alla,et tulevaseid vastseid toita.Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt.Raisamatjal on väga tugevad lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja
märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11 mm lendavad ja ronivad rohul ja põõsastel tundlad tipul lehvikuga jalad varustatud ogadega Karuspõrnikas kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega keha karvane pikkus 13-15 mm tihti õitel väliselt meenutab kimalast Kuldpõrnikas roheline, metallihelgiga tundlad lehvikuga jalad ogadega
Ujujalad pikkade säärtega Sääred pikenenud, vastanduvad ühele pikale käpalülile (nagu kokkupandav Jooksujalad taskunuga), nende vahele jäävad kitiinist hambakesed Tagajalad pikenenud, säär ja käpalülid moodustavad ühe sirge, tihedate pikkade Kaevejalad harjastega, mis jala tahapoole liikudes laiali lähevad Jalad saledad, kõik jalapaarid ühtlaselt arenenud, reied keskmise pikkusega, Hüppejalad sääred neist pisut pikemad, käpalülid eri pikkusega Tiivad on kilejad õhukesed moodustised, mida tugevdavad kitiniseerunud tiivasooned. Putuka tiivad pole elutud moodustised. Soontes paiknevad närvilõpmed ja trahheed, seal voolab ka putuka veri ehk hemolümf
annaabi.ee 
