solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. 9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud TsMS § 60 lgle 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lgst 2. Hagist loobumise korral reguleerivad riigilõivu väljamõistmist TsMS § 62 lgd 1 ja 2. Üldreeglina jäävad hageja kohtukulud hagist loobumise korral tema enda kanda, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist täitnud. TsMS § 62 lgs 2 võib nõude täita kostja eest kolmas isik.
on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. AÕS RS § 14 lg.3 sätete kohaselt nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse § 6 lg.2 p.3 sätete kohaldamisele. See tähendab maakasutusõiguseta või ehitusloata ehitis ehk ebaseaduslik ehitis, nagu M. Kuusele kuuluva garaazi näol tegemist on, ei saa olla maa mittetagastamise aluseks, mistõttu kaevatavas korralduses toodud põhjendustel maa H. Männile mittetagastamise korraldus on ebaseaduslik. H. Männi subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et nimetatud korraldusega on temalt võetud õigus omandireformi käigus seadusega sätestatud korras maaomanikuks saada. Seega on rikutud MRS § 5 lg.1 p.1 ja § 6 lg.1 sätteid, sest Harri Mänd, õigustatud subjektina on õigustatud nõudma maad, mis temalt, kui 16.juunil 1940.a. seisuga Eesti Vabariigi kodanikult võõrandati
annaabi.ee 
