Eesti Energiale kuuluvad sellised soojuselektrijaamad on näiteks Balti Soojuselektrijaam (Joonis 3- Balti SEJ) ja Eesti SEJ (Joonis 4), need jaamad saastavad eriti palju, sest toodavad suurel hulgal elektrienergiat ning toodavad seda põlevkivist. Igal aastal pumbatakse maapõuest välja üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett (ühe tonni põlevkivi kaevandamisel pumbatakse välja 1020 kuupmeetrit pinna- ja põhjavett), mis on rikkunud kaevanduspiirkondade veeringe. Mitmel juhul on Kirde-Eesti põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Sellises olukorras võib juba lähiaastail osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades kulutatakse ühe tonni põlevkivi kohta 100 kuupmeetrit jahutusvett, mis lastakse
Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, Kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas. Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel.
Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel.
annaabi.ee 
