loodust. Ometigi kõiki probleeme likvideerida pole suudetud ning praegugi on Eestis aktuaalsed mitmedki suhteliselt olulised ja tähelepanu vajavad probleemid. Üheks suurimaks keskkonna probleemiks on üks meie energia tootmisviise nimelt põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine. Sellega kaasneb väga suur keskkonna saastamine ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Kaevanduste rajamisega lõhutakse ära mitmete looma- ja taimeliikide elu- ning kasvukohad, lisaks on kaevandusliku tegevusega ka selle ümbruskond häiritud. Üldpildis bioloogiline mitmekesisus väheneb. Põlevkivi põletamisel tekkib aga väga palju jääkaineid põhiliselt tuha ja tahma näol, mis küll kuhjatakse suuretesse tuhamägedesse, aga mis ka mingil määral otse õhku paisatakse. Lisaks sellele, et põlevkivi kaevandamine ja sellest energia tootmine on vägagi saastav, on nii- öelda pruun kuld ka taastumatu loodusvara, mis üks kord otsa saab. Taastumatute ressursside
Ahtme kaevanduse käsilaavade kohal. Viimati mainitud põllult sai OÜ Tamme Auto mullu kartulit 2030 t/ha, seega üle Eesti keskmise. Hoolimata sajandi vihmast mullu augustis, mille järel on IdaVirumaa põllumehed esitanud 27 liigveest tingitud kahjude kompenseerimise taotlust, ei täheldatud kaevanduspiirkonna põldudel nimetamisväärseid veekahjustusi. Varem liigniiskel metsamaal on kaevandusliku kuivendamisega paiguti loodud ka metsale endisest märksa soodsamad kasvuolud. Igatahes pole üldjuhul alust rääkida kaevanduste tõttu pöördumatult rikutud maast.Sisuline tugi puudub ka väitel, et suletud kaevandused põhjustavad Jõhvis veeprobleeme. Soo tänava kandi mulluste uputuste tegelikud põhjused tulenevad sellest, et kõnesolev linnaosa on rajatud soisele pinnasele, seejuures kapitaalset kuivendussüsteemi rajamata. Sellega rikuti jämedalt linnaehitusnorme. Kaevandus nr