(Eesti Turbaliit, s.a.). Kuna turvas sisaldab looduslikul kujul palju niiskust (ca 90%), seetõttu on iga tehnoloogia lahutamatuks osaks turba kuivatamine, mis algab juba enne turba lasundist eemaldamist. Kaevandamiseks lubatud ala hakatakse kraavidega piirama, et pinda eraldada ülejäänud soost. Turvas seob vett hästi ega taha seda kergelt loovutada, selleks tuleb rajada kraavid üsna tihedalt, enamikul juhtudel iga ~20 m tagant. Nii moodustub kaevandatavale alale kraavide võrgustik, mille vahelt nn väljakutelt turvast kaevandatakse. See on vajalik selleks, et saaks liigset vett välja juhtida. Kuivendamine kestab ligikaudu 2-4 aastat. Ärajuhitav vesi, mis moodustub suures osas sademe- ja lumesulaveest, puhastatakse ja juhitakse mõnda eesvoolu – peakraavi, ojja või jõkke (Eesti Turbaliit, s.a.). Turbakaevanduse tähtsamad kohad on olnud Lavassaare, Oru, Ulila, Sindi, Tootsi (joonis 1).
tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine Eelised karjääride: Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud. Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine. Eelised kaevandustes: Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine. Puudused kaevandustes: