A Voglers Lemminkä KARJÄÄRID>> (mina) inen C Intexler LÄHTEANDMED Lõhkamise hind, eur/m3 0.72 1.00 1.30 Veohind, eur / km 0.38 0.40 0.43 Veotee, km 241 55 40 Kulud kokku, tuh eur 381 422 537 Kaevandamismaht 400000 m3/a Teisendamine 1000 Märkus: Kütuse kilomeetrikulu arvutamine l km hind 20 100 1.2 100 24 1 x 1 km kütusekulu, eur/km 0.24
Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugemale jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandete kilomeetrite kaugusele Lääne- Euroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike.
energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turvas jaotub kaheks- pealmises kihis olev vähelagunenud turvas (15%) ning alumises kihis olev hästilagunenud turvas (85% + kasutatakse kütteks). Mõlema kaevandamine jaotub ligikaudu pooleks. Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU
põhjavee kadu Puudused: suurest pinnast maastik/taimkate hävib, müra veereostus Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele(kivisüsi, maagaas), mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Saamine: Kaevandamine erinevate tehnoloogiatega. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandete kilomeetrite kaugusele Lääne-Euroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike.
Välisõhu saastetasu, tahked osakesed Ööpäevane lubatud veevõtt 8200 Kaevandatav maavara varu 12845.35 Saaste tekkimine 0.3 Tabel 1 Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine tehn. lk, maht tuh m3 Viim. kivi, maht tuh m3 5883.063 6062.282 Keskmine aastane kaevandamismaht, tuh m3 159.0 163.8 Kaevandamistasud vastavalt materjalile - lubjakivi: https://www.riigiteataja.ee/akt/109102012011 Keskmine aastane kaevandamise maht 400 Lubjakivi-> tehnoloogiline Keskmine aastane kaevandamise maht - tehnoloogiline kivi 159.0 Kaevandamisõiguse tasu
Tabel 4 Aastased kulutused (tuh eur/a) Kulutus 2015, tuh eur Caterpillar 336E L (koos 29.4 hüdrovasaraga) SCANIA P310 1.2 Tamrock Ranger Rock Pilot 780 169.5 (puurmasin) Turvamaja 9000.0 Tootmiskulud 175.8 Püsikulu 8438.3 Aastane keskmine kaevandamismaht 400 Lõhkamiseks puuritakse 1% aastasest kae 4 Ülegabariidilist materjali orienteeruvalt 10 Tabel 5 Omahinna kujunemine 2015 Aastatoodang, tuh m /a 3 400.0 Kulutused aastas, tuh /a 9375.8 Püsikulu, tuh /a 8438.26 Kokku, tuh 17814.1
Indoneesia, Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Suurimad importijad: USA, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Ukraina Maagaasi tarbivad rikkad, sest tarbimine eeldab investeeringuid. Eestis on maagaasi Prangli saarel. Tahked kütused Kivisüsi, pruunsüsi, antratsiit, põlevkivi, turvas, puit. Põlevad tänu koostises olevale süsinikule. Kivisüsi Keemiatööstuse tooraine (plastmass, medikamendid-aspiriin) Kaevandamismaht kõikjal langenud, sest söe kvaliteet halb, kaevandustingimused rasked, allesjäänud varud piiratud. Siberis suured varud, kuid väljavedu kallis Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid Leiupiirkonnad: Poola, Sileesia, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Austraalia, LAV, Kanada, USA Põlevkivi Leidub: Austraalias, Ameerikas, Eestis
· Soojuselektrijaamad · keemiatööstus +Kasutamise eelised: odavus, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. -Kasutamise puudused: ohtlikkus (transpordis), surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik . KIVISÜSI Kasutusalad: · soojusenergia · elekter, soojuselektrijaamades · keemiatööstuse tooraine, (plastmass, medikamendid nt aspiriin). Leiupiirkonnad: Euroopa : Poola, Sileesia, Ruhr, Inglismaa, Donbass, Donetsi seljak Ukraina . Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Uued piirkonnad on Venemaa alad Moskva lähine söebassein (pruunsüsi), Varkuta Põhja-Uural, Kuzbassi bassein Kurznetsk. Veel suuremad söevarud on lokaalsed Kaug-Idas, Ida- Siberis kuid väljavedu on liig kallis. Aasia : Hiina, suurim söetootja, tema varud võimaldaksid tootmist tunduvalt laiendada. Indoneesia suure ekspordiga, India
eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendatud. Vanimate söekaevanduspiirkondadeEuroopa ja PõhjaAmeerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega j akahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugele jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandere km kaugusele LääneEuroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike.
tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanis, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugemale jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halvenenud kaevandamistingimuste tõttu on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas, kus on head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga sütt
aastal olid peamised riigid, kust turvast imporditi Läti 46,1%, Holland 35,9%, Soome 6,17%, Poola 5,85%, Leedu 3,24% ja Valgevene 2,81%. Kokku imporditi 1,2 miljoni euro eest (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba impordi ja ekspordi andmed on saadud Eesti Statistikaameti kodulehelt ning on esitatud aastate 2000-2017 kohta. Turba import on olnud väga muutlik (joonis 2). 2000ndate algusaastatel on import Eestis olnud suhteliselt madal ja stabiilne. Väikese sisseveo põhjuseks võib olla piisav kaevandamismaht meie enda riigis, mistõttu pole vaja olnud importida Eestisse nii palju turvast juurde. 2005. aastal on turba import teinud olulise tõusu, mis võib olla tingitud heast ilmastiku tingimustest Eestis. Kui võrrelda sama aasta ekspordi graafikut (joonis 3) on näha, et ka eksport on 2005. aastal olnud madalam kui teistel aastatel. 2006-ndal aastal on import olnud 0,8 tuhat tonni, kui siis on läinud ainult tõususuunas ülespoole. 2010
annaabi.ee 
