• Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised Kaevamised kui üksiküritus Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem Iseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi terviklikult rakendatud Põhiline element: pinnas eemaldatakse kokkuleppelise paksusega üksuste kaupa, mille
püsse koguma ja üritas nende päritolu välja uurima. Tahtis evolutsiooniteooriat püsside peal proovida, aga siis hakkas koguma ja võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid. Sai ka nende põhjal arenguridasid. Kõik asjad ei mahtunud enam tema majja ära. Ootamatult sai onult päranduse, maavaldused. Hakkas seal uurima ja avastas ka sealt. Tema hakkas kaevama väga täpselt, tegi kaevamiste plaane (kust mida leiti ja millal jms). Esimesed korralikud kaevamised, oli ka ise kaevamiste juures. Kaevamismetoodika juures oluline arendaja. Saavutas tuntuse tänu täpsele kaevamismetoodikale. O. Montelius. Ei kaevanud, uuris muinasaja esemeid. Võttis ette pronksiaja ja uuris tolleaegseid pronksesemeid. Teda huvitas, millised esemed on nooremed, millised vanemad. Üritas pronksesemeid täpselt ajaliselt ritta panna. Sai võrrelda esemeid ainult väliste omaduste põhjal. Üritas jagada nii odaotsi, kui ka kirveid jms. Omavahelise võrdluse põhjal võib esemeid jagada 6 gruppi
annaabi.ee 
