et hes anumas peitunu sisaldas, nagu hiljem selgus, Tutanhamoni nime ning surma-aastaga varustatud pitsati ja riidetkid. Carter ngi neis jnustes tarbeasju, mida oli kasutatud Tutanhamoni sngitamisel. Kus oli aga tema haud? 4. Sajandi arheoloogiline avastus Ameeriklane Theodore Davis kaevas seal, kus oletas hauakambrit ka Carter. Ta oli saanud 1902. Aastal selleks Egiptuse valitsuselt loa, kuigi juba tollal ei totanud ametlikud kaevamiskohad enam midagi uut. Liiati oli Giovanni Belzoni juba 1820. aastal oma td selles kohas lpetanud, sest tema arvates polnud neil mtet loota edule. Kui Davis 1914. aasta juulis loobus, oli ta samal arvamisel. Tema vljakaevamisluba lks ndsest Howard Carterile ja lord Carnarvonile. Loomulikult tahtsid mlemad kaevamistdega kohe alustada. Siis puhkes aga Esimene maailmasda. Kulus veel kolm aastat, enne kui Kuningate orus sai alata suur seiklus.
sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela. · Soodes ei pääse õhk laiba lähedale ja bakterid ei saa tegutseda laip säilib. · Jääs olemine (Ötzi mees 3200eKr) Majanduslik tegevus: Muistsed põllud, kivihunnikud, kividest põlluääred, kaevamiskohad rauatöötlemiskohad. Kultuslikud muistised on tihti need, mille puhul ei teata, milleks kasutati. · Lohukivid (väikesed lohukesed, pronksiaeg, Eesti üle 1750) · Ohvrikivid · Hiiekohad · Kultuslikud allikad (õnneallikad, viinaallikad) Liiklemisega seotud muistised on näiteks teed, sillad ja laevad. Muinaskultuuride uurimise ajalugu Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr.
annaabi.ee 
