Seal uuritakse ringkondade olukorda: seda, kas neil on külluses heinu ja kaeru, lehmi ja jähuusid. Kui kusagil peaks olema puudus, mida juhub väga harva, siis kaetakse see otsekohe üksmeelse toetuse teel. Samuti määratakse seal kindlaks laste regulatsioon. Kui ühel hiihnhmil on kaks poega vahetab ta ühe teisega, kelle on kaks tütart. Nende kasvatusmeetod mõlemast soost noorsoo jaoks on imeteldav: kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni ei lubata neil maitsta kaerateri ja piima ainult väga harva. Suvel söövad nad oma vanemate eeskujul karjamaal. Mõõdukust, töökust ja kehalisi harjutusi ja puhtust õpetatakse võrdsel määral mõlemast soost noorsoole. Nendes kasvatatakse tugevust, väledust ja vastupidavust, harjutades varssu võidu jooksma üles-alla mööda järske künkaid ja kõva kivist pinda. Nagu enne mainitud- kõik hiihnhmid ei ole võrdsed. Just kõige targemad hobuseid valitakse ringkonna esindajateks ning nad osalevad suurtel koosolekutel
Aastaring haraka toidulaual. Kevadel (ajavahemik 1. aprillist kuni 15. juunini; uuritud 8 magu) toitub harakas ühevõrra nii loomsest kui ka taimsest söögipoolisest. Mardikaid, peamiselt jooksiklasi, naksurlasi, kärsaklasi jt., leidus kolmveerandis magudest. Kätte oli saadud kiletiivalisi ning kahetiivaliste ja liblikate vastseid, konnajäänuseid, kanamunakoori (ilmselt oli söödud kogu muna). Taimsest toidust oli eelistatud nisu- ja kaerateri, kartulit, umbrohuseemneid. Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tõenäoliselt putukat haarates. Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi üle poolte magudest. Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1
annaabi.ee 
