Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Ýstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. http://www.lastekas.ee/index.php?go=detail&id=1025
vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas. Volli nõuh ja nii säetigi sammuq Juurõlõ. August kamand aida man, ku näid nägi. Edimedse valuga tahtsõ kõlgusõ ala joosta, a joba nätti tedä. „Tere August. Kos sul kipõt. Kaeq, meil kats vahtsõt vankriratast. Osta ärq!“ August vasta, et olõi tälle rattid vajja. Hindäl olõman. „Kullä miis. Odavalt annami. Meil pääq haigõ. Lövvä üts putel riigiviina ja ratta omma su umaq!“ „No ku pudeli iist, sis võinu jo ärki võtta“ arvas August ja käve tarõ man är. Nuurmehe kaksiva punni päält, häämeelen tennäsivä Augustit ja panniva sis tulistvalu edesi. A August löüdse, et ega na ratta õks õigõ ratta olõi, ku nii odavalt
Üü (Xx) Yy (Zz) (Zz) ´ Sulgudes on antud võõrtähed. Neid kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse mõnevõrra ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades. Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i- poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. Tulevikunägemus võru keelest. Hetkel tundub, et võru keel on jätkusuutlik ning ei sure veel niipea välja
annaabi.ee 
