puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased Lehtede asetus on vahelduv, rootsulised, tavaliselt liitlehised, harva terved (nt perekond leetpõõsad). Lehed on tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulised. Õied on kahesugused korrapäratud, viietised, enamasti tippmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, põõristes või üksikult. Liblikõielised jagunevad Sõrmjate lehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist
..150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimesid nagu 4 nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Kirjeldus Nõgesed on tumerohelised, tavaliselt liht- ja kõrvekarvadega kahekojalised taimed. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Servad on saagjad ja rootsulised. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes; emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljad on väikesed ja pähklilaadsed. Kõrvenõgesed kasvavad keskmiselt 30-100 cm kõrgusteks. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik
Eestis on taim tuntud ka kevadise kureläätsena. Sugukond liblikõielised. Kasvukoht: kevadine seahernes kasvab viljakamal mullal leht- ja segametsades, võsastikes. Kevadine seahernes on kuni 60 cm kõrgune kandilise varrega püsik. Lehed enamasti kolme paari 4-8 cm pikkuste sulglehekestega. Erinevalt teistest seahernestest puuduvad kevadisel seahernel köitraod, sest ta tugevad varred seisavad püsti ka ilma toeta. Muutuva värvusega õied on 3-5-kaupa kaenlasisestes kobarates. Noored õied on punakaslillad või roosad, hiljem muutuvad nad lillakassiniseks ja päris vanalt hoopiski valkjassiniseks. Putukad näevad juba kaugelt, missugused õied on noored ja sisaldavad nektarit ning jätavad külastamata vanad, juba tolmeldatud õied. Taim õitseb maist juunini. Seemned valmivad juulis 4 cm pikkustes kauntes, mis kuiva ilma korral prak- sudes avanevad ja seemned laiali paiskavad.
annaabi.ee 
