kõhulahtisus .Sel juhul peab kraadima last kaenla alt: Kraadiklaasi õigesse kohta sättides tuleb jälgida, et riideid ei jääks termomeetri ja naha vahele. Rahutumal lapsel oleks õige särk seljast võtta. Täpse tulemuse saamiseks peaks kaenlaaluse nahk olema kuiv. Hoides lapse kätt tihedalt vastu külge, on elavhõbetermomeetri kasutamisel tulemus valmis 5 minuti pärast Lapse normaalne kehatemperatuur: väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud: Aksilaarne (kaenlalt mõõdetud) 36-37C Rektaalne (pärakust )37-38 Oraalne (suust) 36,5-37,5 Kõrvatemp 37-38 Iga temperatuuri tõus ei ole palavik. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemisega, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu Transitoorne palavik esineb u. 17% vastsündinutest, kolmandal elupäeval tekib järsku palavik 38-40 kraadi. Põhjuseks võib olla vedeliku kadu ja selle tõttu tekkinud
kehatemperatuuri ülemäärase languse tõttu surra. (Kristman 1978: 55). 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine Kõige suuremaks abiks temperatuuri kõrvalekallete avastamisel on kehatemperatuuri mõõtmine. Kõige parem aeg kraadimiseks on õhtuti, seitsme- kaheksa ajal, juhul kui on alust arvata, et temperatuur on ebanormaalselt kõrge või madal, tuleks seda kontrollida regulaarselt. Temperatuuri mõõdetakse kõige sagedamini kaenlalt, kuigi seda peeti kaua aega ebausaldusväärseks piirkonnaks, samuti on võimalik kraadida ka pärasoolest (per rectum) ning suust. Pärasoolt mõjutab väliskeskkond kõige vähem, ning seetõttu annab see ka kõige usaldusväärsema vastuse. (Roper jt 1999: 259). 5 2.KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL 2.1 Imikute kehatemperatuur peale sünnitust Väga madala sünnikaaluga imikud puutuvad oma esimestel elupäeval kokku erinevate
annaabi.ee 
