sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
3. TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT Kaenlaaugus kontrollitakse naha temperatuuri, mis aga näitab väiksema täpsusega organismi süvatemperatuuri, kuna seda mõjutavad nii ümbritseva keskkonna temperatuur kui nahaalune verevarustus antud kraadimiskohast. Saadud näit on tavaliselt madalam suuõõnest või pärasoolest saadud näitust. Soovitatakse kasutada kaenlaauku sellel puhul, kui ükski muu koht pole kättesaadav ja kui on vaja saada mitte väga täpseid andmeid. Kaenlaauk on samuti kasulik imikute, laste, vaimsete häiretega, teadvuseta või hingutete patisendite puhul. Kraadiklaas peab olema kindlalt fikseeritud kaenlaaluses umbes 9 minutiks täiskasvanutel ning 4-8 minutiks imikutel ja lastel. (Roper jt 1999: 260). Kõige lihtsam, täpsem ja parem on elektrooniline termomeeter. Kui mõõdetakse palavikku kaenla alt, siis on vaja termomeeter paigutada õlavarre ja keha vahelisse kaenlaauku.
Algab 5-st metatarsaalpeast, talbluu, kuupluu, kontsluu, lõpeb kandluul Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad Kilpkõhrekeeleluulihas - m. thyreohyoideus Kakskõhtlihas - m. digastricus m. Sternocleidomastoideus m. omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas
MU MÄNGU SEGI LÕID 2001-01-09 TAHAN ÄRA VAHEL TAHAKS ÄRA MINNA KUHU? – MA EI TEA, KUID SINNA EI KEEGI TEINE TULLA SAAKS MA OLEKSIN SEAL ÜKSINDA. ISTUKS, VAATAKS, NÄPIKS NINA SÜGAKS KÕIKJALT ENNAST MINA KARTMATA, ET KEEGI NÄEKS PÜKSI PISTAKSIN MA KÄE PEEGLIST HAMBAAUKE UURIKS KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS 24 25 PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA –
annaabi.ee 
