7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori). Empiirilise kaemuse (mõisteliselt) määratlemata vastasese on nähtumus Puhtad kaemusvormid on ruum ja aeg. ARU / VERSTAND Vastaseset, umbmäärast kaemusmitmekesisust mõteldakse, s.t määratletakse. Võime vastaseset määratleda iseenesest on aru, võime mõisteteks (reegliteks). Suhe vastasesemele läbi aru kategooriate on puhas (a priori) Vastasese kui läbi aru määratletud nähtumus on objekt Puhtad arumõisted on kategooriad KANTI teoreetiline filosoofia Asi iseeneses tunnetus hõlmab vaid kogetut, mitte asju iseendas vaid kogemust nendes. Vaatluse all inimlikult arukas kogemus.
argumentatsioon kahes suunas. Ühelt poolt näitab ta, et aru kategooriad kehtivad üksnes meelekaemuste kohta, ja teisest küljest, et meelekaemused ei saa ilma arukategooriateta 3 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. omada ühtsust, seega üldse kaemused ollagi. Kuigi arukategooriad kujutavad endast loogilisi funktsioone ja seostavad kaemusmitmekesisust teatud ühtsusteks, kätkeb aru Kanti järgi kaksteist erinevat kategooriat. Seega moodustavad ka kategoriaalsed sünteesid teatud mitme- kesisuse, samal ajal kui meie poolt kogetav maailm on ühtne. Sellega seoses rõhutab Kant, et “süntees”, seostamine, nõuab juba selle mõiste tähendusest tulenevalt ühelt poolt küll midagi sellist, mida seostatakse – “mitmekesisust”; teiselt poolt aga ka üht aluseks-olevat algupärast ühtsust, millesse antud mitmekesisus seostatakse
annaabi.ee 
