Toimingu sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelikule on jõukohased juba ka lihtsamad viimatikirjeldatud ülesanded (ta on juba võimeline õppima lugema ja kujutama), kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. Lapse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses - mängus, joonistamisel, konstrueerimisel - siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide -kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Lapse tegevuses on sellisteks mudeliteks tema poolt loodud konstruktsioonid, aplikatsioonid, joonised. Uurijad on näidanud, et spetsiaalse õpetuseta lapse joonis kujutab endast enamikul juhtudest skeemi, milles esitatakse peamiselt seos kujutatava eseme põhiliste osade vahel. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu
toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast
tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega (Tiko 1996: 29). Lapse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise