aga tunnetada üksnes nõnda, nagu nad saavad meile nähtuda, mitte aga sellistena, nagu nad võivad olla iseeneses, ning see eeldus on absoluutselt paratamatu. Ruum ja aeg ongi need kaemused, millised puhas matemaatika seab kõigi oma tunnetuste ja otsustuste aluseks, mis on üheaegselt apodiktilised kui ka paratamatud.(§ 10) Puhas matemaatika kui aprioorne sünteetiline tunnetus on võimalik vaid seetõttu, et ta käib eranditult üksnes meelteobjektide kohta, mille empiirilisele kaemisele on aluseks puhas (ruumi ja aja) kaemus ja nimelt a priori ning aluseks saab see olla seepärast, et ta on üksnes meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on,
" ,,Ütlevad küll," ütles ta. ,,See lugu aga," jätkasin mina, ,,tähendab, et võimelisus [µ] on igaühe hinges sees, samuti va- hend [], millega igaüks teadmiseni jõuab; nii nagu näiteks silm poleks võimeline pimedast heledasse pöörduma teisiti kui koos kehaga tervikuna, nii tuleb [see vahend] saavast9 kõrvale juhti- da koos hingega tervikuna, kuni ta lõpuks suudab vastu pidada oleva [ò ] ja olevas heledaimalt paistva kaemisele; mille kohta ütleme, et see on hüve. Kas pole nii?" ,,On küll." [1824] ,,Niisiis," jätkasin, ,,oleks see [scil. hariduse andmine] oskus juhatada vahend teisale, nõnda et ta pöörduks ümber mingil kombel kõige kiiremini ja tulemuslikumalt; see ei ole oskus nägemine te- masse panna, vaid korda seada, sest hing küll omab nägemisvõimet, aga ei ole õigele poole pööra- tud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." ,,Näib küll nii," ütles tema.
annaabi.ee 
