Toit Merikotkas toitub veekogudel elavatest loomadest. Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama
alles hakkab õrnalt tekkima. Noorlinnu nokk ja jalad on pruunid. Kaelustuvi lend on kiire ja jõuline, lennu algul puutuvad kiirel stardil tiibade hoosuled selja kohal kokku, mistõttu start on plagisev. Elupaik ja -viis Meigas pesitseb peamiselt okas- ja segametsades, vähem puisniitudel, puudub täiesti männikutes, samas aga, kui muud elupaika ei ole (rannapiirkonnad), asustab üksikuid männitukkasid. Kaelustuvi kaldub urbaniseeruma ja linnastunud kaelustuvid võivad meil isegi talvituda. Ränne Muidu on meigas rändlind, ta saabub meile aprilli algul ning lahkub oktoobri lõpuks. Harva nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad suurtesse salkadesse. Toitumine Toit on peamiselt taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnematest osadest. Pesitsemine Kaelustuvi pesitseb puuokstel, kõige enam kuusel. Alates 15 meetrist
–veskid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 5. Kodutuvi (Columba livia) 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et kaelustuvi on suurem kui kodutuvi, kuid pikema sabaga ja väiksema peaga. Kaela juures on pisut roosakas ja peal on suur valge laik. Kaelustuvi sulestik on tuhmunud sinakashall. Nokk on pikk ja natuke paks, roosat värvi. Jalad on samuti roosakad. (Vaata pilt 6) Tavaliselt näeb metsa lähedal maapinna peal jalutades. Kaelustuvid tegutsevad valgel ajal, väljaarvatud vihmastel päevadel, siis nad rohkem poevad vihma eest peitu. Kaelustuvi näeb nagu ka kodutuvi varahommikust kuni hilisõhtuni. Peamiseks tegevuseks on toidu otsimine. Rändlind, kes saabub meile märtsis-aprillis ning lahkub oktoobri lõpuks. Toit on peamiselt taimne – puuseemned, viljaterad, marjad ning rohttaimede õrnemad osad. Pea üle kogu Eesti levinud haudelinnuna asustab kõige erinevamaid metsatüüpe, puududes siiski väikestes madalates
annaabi.ee 
