kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne. · Vanaeit, kes Sitsiilias kaua aega Andreuccio isa juures oli elanud, hiljem ka Peruugias, jutustas tüdrukule ära kõik mis ta Andreucciost teadis, pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio
Kuid see ei olnud ainuke asi millega härra Ollino tegelema pidi. Õhtupoole tuli härra Mauruse kabinetti ka Molotov, kes nõudis just täna oma palka kätte. Kuid talle seletati, et raha ei ole, et tuleb vähemalt homseni oodata, selle peale hakkas Molotov laamendama, lõhkudes 2 uut tooli ja riidevarna pulgad, kuni lõpuks lubas Ollino omast taskust talle maksta ja hiljem maksis ka Maurus, kui oli tuppa naasnud. Selle peale oli Molotov nii õnnelik, et hakkas neid mõlemaid kaelustama. Järgmisel päeval tuli välja ka põhjus, nimelt oli Molotov põgenenud koos oma naisõpilasega. Härra Maurus rääkis ka Indrekuga naistest, kuna Molotov oli saatnud õpilaste hinded, kus Indrekul ja veel mõnel olid seal 0 hindeks, ja andis oma ,,isalikku"nõuannet. Indrek aga mõtles Molotovi nõuandele ja jõudis järeldusele, et isegi matemaatika ei aita armastuse vastu. XXXVI Saatus tuli oma löögiga üsna varsti tagasi. Nimelt tuli pühade ajal telegramm, mis pani
annaabi.ee 
