Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku, mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire osa meie looduses. Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile. ,, Rebasetund ,, Fred Jüssi Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk. Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt
35 Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Kaelushiir Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11... 13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad. Kõrvad on paljad ja ulatuvad karvastikust kaugele välja. Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge. Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus. Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud. Tihedat metsa ta aga väldib. Kaelushiir elab sügavates urgudes, mis asuvad puude juurte vahel ja millel on mitu väljapääsu
annaabi.ee 
