Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd-hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid. Prügimägedel kasvab rohkesti toidujäätmetest köögipühkmetest kasvama hakanud taimi - kõrvitsat, tomatit, kartulit, hirssi, päevalilli, aga leida võib ka tsitrusviljade ja datlipalmide tõusmeid. Prügimägedel on sageli kasvama hakanud ka äravisatud lilled. Laoplatsidel ja teede ääres võib aga kohata võõramaiseid umbrohtusid, kes sealt enamasti järgmiseks aastaks või mõne aasta pärast kaovad. Harva
Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd- hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Inimtaluvad looduslikud taimeliigid on linnas väga levinud (nt. suur teeleht, maamõõl). Haritud maadel, lillepeenardel ja pinnaseteedel leidub alati umbrohtusid. Jäätmaadele on lisaks meie vanadele umbrohtudele iseloomulikud tulnuktaimed - sageli võõramaiseid umbrohtusid, millest osa koduneb ja levib tulevikus ka linnadest välja. Kuna linnas on väga palju hästiseeduvat inimtoitu, on väga levinud toiduparasiidid: putukatest prussakad,
annaabi.ee 
