lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga samasse sugukonda kuuluvad okaapid. 4 Kaelkirjaku süda peab pumpama verd pähe, mis asub südamest umbes kolme meetrit kõrgemal. Sellepärast on looma süda suur ja võimas, kaaludes umbes 11 kilogrammi. Et vererõhk oleks enam- vähem ühtlane ka siis, kui loom kuue meetri kõrgusel sööb või maapinnal joob, on kaelkirjakul keeruline vereringlus. Võimas kaelaveen on nagu mahuti, mis kogub endasse üleliigse vere, kui kaelkirjak näiteks juues pea langetab. Kui loom pea uuesti üles töstab, on ta takistuseks, et veri liiga kiiresti südamesse ei valguks. Selleks on kaelaveen varustatud sulgurklappidega, tänu millele voolab veri südamesse aleglaselt. Kaelkirjakud kasutavad üksnes äärmise vajaduse korral kohmakat aeglase galoppi, kuid ainult paariks minutiks. Kaelkirjakute galopp on väga omapärane:
Veeni mediaalne punktsioon toimub kuni 45° nurga all, et pärast saaks kanüüli edasi lükata. 809 NB! Šokiseisundis võib pulseeriv väljajooks kanüülist või infusiooni tagasivool puududa. Veresoonkonna täitmine (surve)infusiooniga on põhimõtteliselt võimalik ka arteriaalsel teel, kuid medikamente ei tohi kunagi arteriaalselt manustada. Komplikatsioonid Arteri punktsioon, valepunktsioon: suruge torkekoht 3 minuti jooksul sõrmedega kinni. Vena jugularis externa (väline kaelaveen) Kasutatakse vereringeseiskuse, kopsuemboolia ja (südame)haiguste ning šoki korral. Olge ettevaatlikud: punktsiooni võib teha ainult pea-tahapoole-küljele pööratud-asendis, et vältida õhkaspiratsiooni ja seega ka õhkembooliat (peale selle on veen sel juhul paremini täidetud)! Teostamine Asend – pea painutada tahapoole (kuklasse), laske pea pöörata punktsioonikohast vastassuunas.
annaabi.ee 
