Kahjuks ENSV Haapsalu Sanatoorse Internatkooli selle konkreetse küsimuse kohta ma vastust ei leidnud, küll aga tooksin eraldi välja selle, et tänapäeval võimaldatakse kooli õpilastel võtta osa võtta hobutegevustest. See sisaldab hobustega suhtlemist, puhastamist ja ratsutamist. Seisuga 2010 on Eestis järgnevad erikoolid: * Ahtme Kool * Haapsalu Sanatoorne Internaatkool * Helme Sanatoorne Internaatkool * Hilariuse kool * Jaagu Lasteaed-Põhikool * Kaagvere Erikool * Kaelase Kool * Kallemäe Kool * Kammeri Kool * Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool * Kiigemetsa Kool * Kosejõe Kool * Kõpu Internaatkool * Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool
Ning seadusandluses oli suur rõhk invaliidide kaasamisel tootmisse. Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008
ühe klassikomplektiga, kui maha arvutada need mõned aastad (1925-1931) ja muidugi aastad alates 1944. aga mis on omaette peatükk. Lapsi on koolis läbi aegade olnud 30-50 piires, nagu nähtub üksikutest kooliaruannetest ja mida kinnitavad ka hilisemad õpetajate mälestused. Nagu õpetaja L. Voore meenutab, oli siis koolis rohkem, kui Velise valla piiridesse kuulus ka Rogenese küla. Kahekümnendate aastate algul liideti see küla kaelase valla külge ja laste arv koolis vähenes umbes kümne võrra. Muidugi ei olnud sellises olukorras õpetajal kerge töötada, kui ühes komplektis oli neli klassi. Endastmõistetav oli ka see, et raskem oli ka lastel ainet omandada. 1929. a sügisel koliti uude koolimajja Kõigest hoolimata suudeti Nurtu koolis lastele vajalik algharidus kaasa anda. Haridusteed jätkati 6-kl algkoolis. Sealt läksid paljud edasi keskharidust nõudma ja mitmetel õnnestus lõpetada ülikool
annaabi.ee 
