rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided)
Perifeerne NV jaguneb somaatiliseks ja autooomseks NSks. Perifeerse NS alla käivad nii kraniaalnärvid kui spinaalnärvid. Spinaalnärvid: närvijuured (eesmine ja tagumine)spinaalnärv närvipõimikperifeerne nvlihasperifeerne nvnärvipõimiksinaalnärvnärvijuured. 6 Põimikud: Kaelapõimik asub lülisamba kõrval süvalihastes, sealt lähtuvad kehatüve närvid, mis innerveerivad kaelapiirkona nahka ja lihaseid. Õlapõimik Nimmepõimik Ristluupõimik Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid Inimesel on 12 paari kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on ulatuslikult diferentseerunud ja spetsialiseerunud. Kraniaalnärvide funktsionaalsed tsoonid on tuumades, mis jätkavad spinaalnärvide tuumasid, kuid oma asukohalt ja diferentseerituselt on nad erinevad. Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda
annaabi.ee 
