maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi alguseni. See jaotas Eesti ala kaheks kubermanguks Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kindralkuberner. Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil- ja kaelakohtulisi asju. Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus
o Tsunft käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistreid. Igal tsunftik oli oma kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske
annaabi.ee 
