jättes tanu pitsi otsmikul ning siidlindid seljal mütsi alt nähtavale. 6 Ehted Kuuehõlmade vahelt jäid nähtavale rinnaräti peale seatud ehted - suur press, kuhiksõlg ja helmed. Kaela ümbritsevad helmed olid ühe- või kaherealiselt. Piduliku ülikonna juurde lisasid eeskätt jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga raha. Aksessuaarid Pikk-kuue, mõnikord ka kampsuni all kanti kas valgest linasest või kirjust puuvillasest riidest ruudukujulist kaelarätikut. See murti diagonaalselt kokku ja seati kaela nii, et otsad rinnal jäid pikk-kuue või ka kampsuni hõlmade alt nähtavale. Särgikrae käänati rätikule peale. Räti nurk tõmmati kampsuni või liistaku seljale.
Tanu Pottmüts 15 11170 13116 16 Ehted Ehteks, mida naised varajasest noorusest peale kandsid, olid ühe või kahe reana tihedasti kaela ümbritsevad helmed. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas. Arvati, et helmed kaitsevad naist ohustavate välismõjude eest. Värvilt olid helmed kõige sagedamini valged ja sinised, kuid olid ka muid värve. Piduliku ülikonna juurde lisasid jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga rahaga. Igapäevaseks käistekaeluse kinnitajaks oli väikese võru kujuline vitssõlg. Pidulikku ülikonda kandes kinnitati rinnale kuhiksõlg, prees või silmadega prees. Järvamaa sõled on umbes 6-10 cm läbimõõduga, ka preesid on väiksema läbimõõduga kui lõuna pool asuval Viljandimaal - umbes 2-4,5 cm. Silmadega preesid olid siin kaunistatud kuue punase klaastahukaga
annaabi.ee 
