n. accessorii radices spinales r. externus m. sternocleidomastoideus 2. M. trapeziuse parasümp. innervatsioon: nucl. ambiguus radices craniales r. externus m. trapezius 4. Peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid Igasse ganglioni siseneb 3 juurt: 1. Radix sensoria: ÜSA. Lähtub V närvilt (n. trigeminus). Juureneuronite kehad gangl. trigeminales. Innerveerivad limaskesta. 2. Radix sympathica, sümpaatiline juur: ÜVE. Tuleb ülemisest kaelaganglionist, sisaldab postgangl. kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r. communicans albus truncus symphaticus ülemine kaelaganglion ÜL plexus parasümp. ganglion 3. Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab 18 vastavast parasümp
Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb. Parasümpaatilise NS-i mõju uitnärvi kaudu on vastupidine – südametegevus aeglustub, kokkutõmmete ulatus väheneb. Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad
annaabi.ee 
