Kui vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jlle le. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast. 16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna lbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes lheb ja toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18.D`Artagnan lks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja hrra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ra tooma(Londonist) ja ta saigi selle lesande endale. 19
vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jälle üle. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rääkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast. 16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna läbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes läheb ja toob Buckinghami käest roosipuust laega ära. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest. 18.D`Artagnan läks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja härra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ära tooma(Londonist) ja ta saigi selle ülesande endale. 19
Sellel demonstartsioonil oli kaks mõtet: Caligula tahe häirida aristokraate ja näidata, et auastmete erinevustel oli tähtsust ainult siis, kui Caligula nende taga seisis kui ta ei toetanud neid, siis olid nad tühised. Lisaks hakkas Caligula strateegiliselt alavääristama aristokraatide juhtivaid liikmeid. Silmapaistvate vabade perekondade elavatel liikmetel keelati kasutada teatud embleeme, millele nad traditsiooniliselt õigust omasid. Torquatusel keelati kanda tema kaelaehet, Cincinnatusel ei lubatud kanda tema juuksesalku ja Pompey järeltulija kaotas õiguse lisada ,,Suur" oma nimele.13 13 A. Winterling, lk 132-171. Vandenõud ja Caligula surm Caligula oli võimul kolm aastat, kümme kuud ja kaheksa päeva. Esimene vandenõu Caligula vastu oli aastal 39 Lepiduse ja Gaeticuluse vandenõu. Selle kohta on vähe andmeid, mistõttu mõned õpetlased arvavad lausa, et seda ei juhtunud. Selge on aga see, et 39