klasside õpilased. Katrin Reimus luges ette põnevamaid lõike oma uuest raamatust. Kirjanikul olid kaasas ka tema eelmised raamatud, mida ta lastele tutvustas. 7 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Reimus · http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/05/17/elu.html#3 · http://www.lvkrk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=232:katrin- reimus-kus-tramm-ei-kaei&catid=46:ilukirjandus&Itemid=165 8
sõnaalgulise konsonantühendi puudumine; Mitmed läänelised jooned ulatuvad keskmurde alale: o NA de-mitmus, õlaDe ‘õlgade’; o pluurali 3. pöörde tugev aste, nt teGevaD; o n-kujuline nud-partitsiip, nt oln ‘olnud’; o mb mm, nt lammaD ‘lambad’; o TA inessiiv; o ja – jä ning er – är, nt jäGu, pära; Palju jooni on levinud endise Põhja-Viljandimaa murrakutesse: o las ja lit klaasi ja pliidi asemel; o v-kaolised sui ja kaei; o kiBi ‘kibi’, eDeB ‘edev’, metses ‘metsas’; Kontaktid lõunaeesti murretega: o kippe : kiBeDa, o makka ‘magan’; o sattaB ‘sajab’; o sisekadu: otsma, kikma; o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’; o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’; Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’;
annaabi.ee 
