koolipoiss ujulale lõpuks selja pööras. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Ainus jätkaja oli Andrus Veerpalu. Jooksis kümme ringi kaeblemata lõpuni ja siis küsis teistelt, kas nemad said ka susata. (Said küll. Ühe tüdruku viis kiirabi koguni haiglasse.) Kuidas saab olla nii rahulik, imestab tänini Veerpalu tollane treeningukaaslane Eiko Tasalain (33), nüüdne Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja kõva töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei
Selgitage seda väidet? James arvab, et kui inimese ideaalid lähtuvad ainult sellest, et olla teistest parem, omada rohkem ning alavääristada teisi, siis ei ole elu tähendusrikas. Voorustega, ehk ustavuse, vapruse ja visadusega muutuvad ideaalid tähendusrikkaks ning oluliseks. Sügavam tähendus tekib ellu alles siis, kui reaalsus ning ideaalne uudsus ühenduvad. Elu tuleb elada püüeldes enda eesmärkide ning unistuste poole ning nende nimel vaeva nähes, sealjuures kaeblemata ning pidades kinni erinevatest reeglitest. Samuti on elu tähendusrikas siis, kui elada elu mis lähtub iseeenda sisemisest ideaalist. Ehk elus tuleb teha ainult seda, mis teeb õnnelikuks ning sisemiselt toidab, siis on elu tähendusrikas. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates ütleb Kebesele, et ise ei tohi end ära tappa sellepärast, et inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma