Isik, kelle kohtuasja menetletakse, on kohtuasja subjekt mitte objekt, seega on tal õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning tal on õigus olla ärakuulatud. Isikul on küll õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid selle õiguse kaal erinevates kohtuastmetes võib olla erinev. Esimese astme kohtus arutatakse menetluse objektiks oleva vaidluse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid täies mahus ning seetõttu peab olema isikul maksimaalne garantii oma õiguste suhtes. Kaebemenetluses ei ole õiguste garantii nii lai, eelkõige seetõttu, et uute tõendite eitamine on kaebemenetluses piiratud. Avalikkus Kohtumenetluse ja kohtulahendi avalikkus tagab kohtumenetluse läbipaistvuse ning avalikkuse kontrolli kohtute tegevuse üle. Kohtuotsuste avalikkus peab tagama ka õiguskindluse, sest isikul on võimalik tutvuda kohtupraktikaga ning analüüsida enda käitumist ja tuvastada enda õiguste võimalikku rikkumist. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et
on kohtutoimikusse lisatud ja loetakse maakohtu istungiprotokolli osaks. 14. Kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis obligatoorselt tingib kriminaalasja alamastme kohtule uueks arutamiseks saatmise, on selline olukord, kus kohtulahendis mõne süüdistatava või süüdistuse kohta on põhistused üldse koostamata. Kui põhistused on koostatud puudulikult, on tegemist KrMS § 339 lg 2 rikkumisega, mille puhul on kaebekohtu otsustada, kas vea saab parandada kaebemenetluses või tuleb asi alamastme kohtule tagasi saata. 15. Kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav põhistuste puudumisega. Põhistamiskohustuse täitmise seisukohast ei ole tähtis, et maakohtu 63 põhistused tõendite lubatavuse kohta rajanesid menetlusseadustiku väärtõlgendusel. 16
annaabi.ee 
