väärtusi, muu hulgas isikute põhiõigusi. Täidesaatev võim peab omakorda sekkuma põhiõigusi ähvardava ohu korral. Näitena võib PS § 14 rakendamisest tuua Riigikohtu otsuse, kus käsitleti kaitse- ja hoiualadele sätestatud tingimusi. Need tingimused tulenevad Vabariigi Valitsuse määrusest ning piiravad isiku võimalust näiteks oma kinnisasjale ehitada. Riigikohus leidis, et kuna määruse vaidlustamise kohta ei ole vaidlustusnormi ega eri kaebekorda, on rikutud isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Näitena riigi kohustusest aktiivselt seaduste abil kaitset pakkuda, saab esitada riigivastuse valdkonda kuuluvad kohtulahendid. Riigikohus on oma otsustes leidnud, et riigivastutuse seaduses puuduvad alused ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks - ei riigivastutuse seaduse üld- ega erisätete alusel saa sellist kahju hüvitada.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus annab Riigikogu valimistel tekkinud vaidluste lahendamise Riigikohtu pädevusse. Erakond või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks. Lähemalt reguleerivad kaebekorda RKVS 72 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, mis kehtestavad kohustusliku kohtueelse menetluse. Jaoskonna valimiskomisjoni toimingu peale saab kaevata maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale saab kaevata Vabariigi Valimiskomisjonile. Riigikohtule saab kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Vahetult Riigikohtus saab vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut
annaabi.ee 
