majja, kus ta loodab uue aasta tulekuni viibida avalikul peol teiste inimeste keskel. Maja aga näib olevatotsekui Minategelasemälestustejasüdametunnistuseruum.Majasliikudeskohtab peategelane pidevalt inimesi, kes teda tunnevad. Majas ei kehti tavalised aja ja ruumi seaduspärasused, ruumid muutuvad ja aeg liigub arusaamatul kombel. Majas valitseb umbne ängistav õhkkond. "Hinegde öö" kulmineerub kummalise äraspidise kohtuistungiga. Kaebealuseid süüdistatakse ülimalt ülekohtusel viisil sellistes pattudes nagu uhkus, ahnus või kadedus. Minategelane mõistetakse süüdi koguni kahes kuriteos: kodumaalt pagemises ja elutüdimuses. Karistus on karm: edasi elamine. "Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb Hesse"Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik on võimalik
Kiri lugejale. Ennetades seda, et teost ei mõisteta, lisab kirja, kus seletab oma romaani olemust. Lohutakse, sisse tuuakse metatekst tekst, mis seletab teksti. Kiri lõppeb sellega, et sorry ma pean edasi kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune. Ta mõistetakse süüdi 2 kuriteos: 1 on kodumaalt isekatel motiividel põgenemine; 2 elutüdimus. Kohtuotsuseks on edasielamine, elustüdinud inimesel, kellel on suur süümepiin (pagemine) on südamel peab sellega edasi elama. Võtab paguluse kokku. Kas tulla tagasi, reeturitena ja minna vangi või jääma võõrale maale edasi. Pagulas eestlaste hingelise vaeva võtab kokku